Kolmapäev, 30.detsember 2005. Jessica, sa väike liboon!

Ja lahku nad läksidki!

Nii palju siis eeskujulikust kristlikust kogu USA-le eeskujuks olema pidavast perekonnast. Jessica, sa vana hoor! Kas ema ei õpetanud, et nii ei ole kena teha!!! Rohkem detaile PerezHiltoni'lt.

Nüüd tuleks vist teha siis seriaal Newlydivorced või midagi. Saaks hea show küll, kohtu ja kõige muu triangliga.

Mul lihtsalt ei ole vaadake muud teha (loe: ma olen laisk), kui internetis tuhlata. Nii põnev!

Teisipäev, 29.november 2005. Õhtul

Eelmine nädalavahetus Helsinkis Akateeminen Kirjakauppa teiselt korruselt eskalaatoriga alla sõites avanes üllatav vaatepilt, mille keskmes istus Edgar Savisaar ning jagas autogramme oma soome keeles ilmunud raamatule "Virun vaaran vuodet". Tõlgi vahendusel said Helsinki inimesed ka Eesti suure fenomeni käest küsimusi küsida. Ma ostsin ajakirjade osakonnast Madonna kaanepildiga Attitude'i.

Zemfira kontsert sel nädalavahetusel oli imeline. Mingil, vähemalt fännide jaoks imelisel põhjusel ei hoidnud Zemfira endal pool kontserti prille ees (mis, nagu me kontserdikülastajad omavahel arutasime, on harukordne). Rahvas kiljus vaimustusest. Ja no tema muusika. Ma ei oskagi midagi piisavalt head ütelda. See ronib sisse ja tuksub jõudsalt, küll vahest mõningate melanhoolianootidega, edasi.

Maa on must.

я хочу чтобы во рту оставался честный вкус сигарет
мне очень дорог твой взгляд мне крайне важен твой цвет
я умираю когда вижу точно вижу и некому спеть
я так боюсь не успеть хотя бы что-то успеть
[Zemfira "∞"]

Reede, 25.november 2005.

Päris hea AIDES'i AIDS-iennetuskampaania poster.

Teisipäev, 22.november 2005. Sick as a dog

No sellist tatirünnakut pole mina oma elu sees tunda saanud. Eile oli vahepeal nii paha olla, et ma ei suutnud püsti ka tõusta. Aevastasin ja aevastasin ning muudkui nuuskasin ja nuuuskasin, silmad vett täis, pea ja hambad valutamas. Ja arvata, et tänaseks on asjad paremad ning ma olen võimeline tööle minema, oli muidugi äärmine lihtsameelsus.

Kõige raskem on muidugi Yorkiga. Temaga ma ei suuda üldse tegeleda, aga ta ju nii tahab, et temaga tegeletaks. Siis ta on selline õnnetu ja nutab ning ma ei suuda talle kuidagi hea peremees olla. OK, üks asi on väljaskäimised - topin end riidesse nagu kubujuss ning ootan siis, tativool külmast õhust hoogu juurde saades ninast välja tulemas ja mina seda muudkui nuusates, et York oma asjatoimetused ära saaks aetud. Siis kiiresti tuppa (millega York ei ole ikka üldse rahul, tirib mind muudkui Toomemäe poole) ja pikali. Vähemalt nii palju on tore, et kui ma teleka ees diivanil magan, ronib York mulle kaissu, praktiliselt näkku (mis järel ma lükkan ta rinnale ja siis ta vajub mul külje alla, pea mul õlale) ning magab hambad laiali nohisedes koos minuga. Nii me siis enamuse päevast lihtsalt lamame ja magame. Yorkil võib ikka väga lõbus olla.

Oehh, aga siis teleka ette nüüd. Kui mitte seda vahtima, siis vähemalt pikali.

Esmaspäev, 21.november 2005. Get off my street!

Nädalavahetus Helsinkis oli lõbus - selliseid tuleks rohkem ette võtta. Mul on tunne, et jõulukingitusi tuleks ka sinna minna ostma, sest valik on ikkagi mõnevõrra mitmekesisem. Yorkile leidsin näiteks Stockmanni loomaoskonnast võrratu Burberry kaelarihma.

Eestisse tagasi jõudes tabas mind kohe mingi haigus. Ei saagi aru, kas viirus või lihtsalt äge külmetus. Igatahes on nüüd sitemast sitt olla, olen juba pea rulli peldikopaberit ära nuusanud ning eks nuuskan teisegi. Eks näis, homme tahaks tegelikult (või noh, asi ei ole tahtmises, vaid kohusetundes) tööle minna, sest ma tahaks nii mõnegi asja ette võtta ja ära teha. Lihtsalt, olen nii palju viimastel päevadel mõtelnud sellele, kuidas ma lihtsalt ei viitsi mingite asjadega tegeleda ja siis ei tegelegi, aga mis samas kummitavad mind ning nende tegematajätmine halvab omakorda mu teisi toimetusi.

Madonna Ülestunnistused tekitavad mus taas täiesti imelikke protsesse mõtlemises ja kogu vaimses hoiakus. Viimati juhtus see Ray of Light'i ajal. Ma olen ikka võimatu ja vahepeal on mul endaga nii raske. Ja kogu asja juures on kõige hullem see, et ma tean täpselt, kuidas mul endaga kergem oleks, aga ma ei võta ses osas suurt midagi ette. No see peab muutuma!

Haige on sitt olla. Seega, tuleb küüslauku süüa!

Pühapäev, 13.november 2005. IT'S PERFECT!

Ma olen terve nädalavahetuse (ja mõned sellele eelnevad päevad ka) Madonna uut albumit kuulanud. Ja oh sa puts kui raju see on! Ma ei ole väga tükil ajal midagi nii lenduajavat kuulnud. Praegu tulin Ihastest ja see lõugas mul autos vaat et maksimum voljuumiga ning ma ei teadnud kas kiljuda-karjuda, läbi katuse hüpata või midagi mööda üles sõita. Lahe ikka, mida muusika teha võib. Ja no alguses ma mõtlesin, et suht suva asi. A siis hakkas ja hakkas kerima ning ümber sõrme ta mu keris. Ja iga kuulamisega läheb aina paremaks. Fucking disco-fantastic! Ja homme peaks see ametlikult ka välja tulema. Oi, Rassu tahab seda tibu juba väga väga enda käes hoida.

Aa, ja siis vahepeale olen veel kuulanud Mylo ja Gloria Estefani "Dr Pressure" mixi (enne koristades mängis see mul oma 20 korda küll järjest). Eriti hea asi ikka. Ja siis Armand van Helden'i In Your Eyes sobib mulle praegu ka väga.

Mu pea on praegu märgade ja liibuvate kehade, lämbete parfüümide ja niiske õhkuga tantsupõrand, kõige parema muusika ning joovastavaimate koktelidega klubi. My dear, feel free to join.

Neljapäev, 10.november 2005. Ole Sina see...

Päevad on segamini. Ja möödunud liiga kiirelt.

Midagi mulle selles aastalõpuajas meeldib. Et see tuleb väga kiiresti, et toimetamisi ja tegemisi on nii palju. Ja et üritusi, mis inimesed kokku viib, on ka rohkem. Ja inimesed on teistsugused. Ja et kõrtsis saab hõõgveini ja porterit juua, mida muul ajal ikka ei tee. See kõik tekitab kuidagi sellise hubase tunde ning ajab hinge magusalt melanhoolseks.

Esmaspäeval, Käärikul, oli vanemkokk mulle sünnipäevaks jõulukooki teinud. Selline... piparkoogikeeks, meeldivalt terav ning jõulune. Nädal tagasi kolmapäeval maitsesime toidumessil verivorste. Susisevad maitsed, mis taas sosistavad hubasustunde järele.

Hubasus nendel viimasel aasta kahel kuul, selles pimedas aastalõpuajas, on hästi oluline. Ma nii tahaks, ma nii soovin, et meie ümber ja sees oleks hästi palju hubasust. Et meil oleks hästi mõnus olla.

Täna, tänasel kuupäeval

No palju õnne mulle, vanamees!