Tuesday, October 24, 2006

Teisipäev, 24.oktoober 2006. Sügissoojus

Hommikul Yorkiga väljas käies lajatas täiesti imelikul kombel mu hinge mälestus lapsepõlvest. Tänane soe õhk taaskäivitas tunde toonasest sügissoojusest ning muretusest ning sellest, kuidas 7.novembri paraadil kartsin kukil istuda.



Elus on palju võnkeid. Ja vaatamata sellele, kui tulevikku suunatud meie pilgud ka poleks, paiskavad need võnked meid aeg-ajalt ühel või teisel viisil minevikku tagasi. Ja tegelikult ei ole see üldse paha.

Friday, October 13, 2006

Reede, 13.oktoober 2006. Birkin Bags

1. Kuna mul siin Tartus sõpru, kes minuga napsu tahaks reede õhtul võtta, pole, napsutan üksi. Mis seal's ikka. Vaatame, millal melanhoolia tabab.

2. Number 1 lugu praegu on Robbie Williams'i Lovelight. Lihtsalt super. (Sellest, millest Rudebox rääkis, ma alguses väga aru ei saanud. Nüüd vist saan. Seksist käib jutt.)

3. York nutab ja nutab ja nutab ja nutab. Mingil lital on vist kuskil jooksuaeg ja mööda ilma külvatud lõhnad ajavad ümberkaudsed isased hulluks. Litad tuleks jooksuajaks kinni panna või siis puhta vabadusse lasta (millega mul tuleb meelde, et kuulsin raadiost täna kuulutust: "anda ära koerakutsikad; kutsikate ema on labrador." See ema lasti vist vabadusse, ja vot mis juhtus. Nii et jah, inimlikust ja ka õnnetute kutsikate seisukohast asjale lähenedes ma mõistan, et ei ole tore, kui emane jooksuajal vabaduses ringi litutab, a no üldiselt ikkagi loodus tahab ju oma!).

4. Näersin täna üksinda kõva häälega oma kabinetis, kui lugesin Tartu Postimehest artiklit "Linnavalitsus tegi värbamiseks junni". Ma pole tõesti nii kõvasti jupp aega naerda saanud.

5. Muidu tegelen põhiliselt töötegemisega, tervislikult toitumisega, pesupesemise ja mitte koristamisega (mis oleks samas hädavajalik), lugemisega, mõningase eneserahuldamisega (mis tegelikult ajab mind enne, kui midagigi juhtuda jõuab, haigutama, seega viimasel ajal ma pigem juba ei alusta, nö matan mõtte eos), joogaga (mis on väga mõnus), muude sportlike tegevusaladega ja Yorki energia maandamisega (kasvatamisest olen ma loobunud - mõtlesin eile Emajõe luhal temaga joostes, et mis ma hullu ikka kasvatan, las ta siis olla mis ta on). Noh, vist sai enam-vähem kõik. Igal juhul üritan ma liikuda hingelise ja füüsilise harmoonia ja tasakaalu suunas. Ma tegelikult isegi ei tea, kas see mulle sobib, äkki ma ei kanna seda välja või midagi, aga praegu ma seda tahan, vää-gaa. Sest ma ikka ei taha olla selline häiritud ja labiilne kuju, ma ei taha paanitseda ja hüsteeriliselt ringi tõmmelda ning pidevalt tunda, kuidas mu keha on minu hinge küljes nagu mingi jäänuk kiviajast ning ma ei ole mitte millegagi rahul. Mõttetu. Ma vajan revolutsiooni minus eneses ning seda pean ma ka saama. Või õigemini, juba saan. Tubli olen, võiks ütelda.

6. Reede ja 13 on mu arust üks kena kombinatsioon. Üle tee minev must kass toob mulle ka tavaliselt õnne. Tipp-topp värk, peaks mainima.