Mõnikord on vaja tööstressist väljasaamiseks kõrgemal positsioonil asuva idioodist naisterahva kõrrikargamist ja tema poolset kogu möödunud aasta töö maha tegemist. Tööstress asendub kirka vihaga, mis mingil seletamatul põhjusel on palju kergem ning lendlevam tunne kui see tööstress, mis just veel ärgates vastu maad tahtis suruda.
Aga üldiselt, usun, see tuleb tagasi. See töööstress. Hullult maadlen sellega viimasel ajal. Praegu olen aga vihast lõhki minemas ning ma ei kujutaks ette paremat asja, kui sellele inimesele, kes vihaseemne mu sisse oma lollide argumentide, küsimustega ning rünnakutega külvas, mingisugusegi sotsiaalse hävingu tekitamist. Ja ma tean, nii paha kui see ka pole, et mul oleks selleks võimalus.
Aga ma ei ole kuri inimene. Ei ole. Ma olen hea. Ma lasen tal ise endale hauda kaevata.
Enda süsteemist on aga sellist ebameeldivat intsidenti mingil koosolekul, mis peaks olema meeldiv ja arendav ning asju edendav, mõtteid turgutav, raske välja saada.
OK, ütlen endale, whatever.
Ütlen endale, on nagu on.
Räägin parem Madonnast! :))
Mu lemmikud, Steven Klein ja Madonna on oma järjekordses koostöös väga ilusate võtetega hakkama saanud. Ilmuvad need 2006 juunikuu
W Mag'is. [Minge kindlasti Madonna lingist edasi ja siis ka edasi "See more photos" lingist, seal veel palju ilusaid fotosid.]
Igatahes. Hmm. Tööle!
