Esmaspäev, 12.mai 2008. Ei tea millal see maailmalõpp ka tuleb?

Ei tea, kõhe on olla kuidagi. Võimalik, et see on see tume valgus, mis aknast sisse raiub, või jahe õhk, mis seintest tuppa virvendab. Või siis see apokalüptilise alatooniga muusika, millel end vägistada lasen. Türa.

Imelik koht. Imelik aeg. Palju imelikke tundeid, mis nii kuradi uued. Kolme nädala ajamata habe, toidukile ümber kõhu tõmmatud. Joo vett värdjas, see saab kohe otsa.