Mõnikord ma istun ja põrnitsen seina. Nagu praegu. Pea on täis tummiseid mõtteid, nagu täidlane, ploomine, shokolaadise puudutusega hea punane vein. Ja siis mul hakkab külm. Külmavärinad läbistavad keha ning varvastel hakkab jahe, nagu pistaksin jalad läbi põranda keldrisse, moosipurkide vahele. Ja ma ei saa aru, miks? Tuba on ju soe ning jook, mida joon, voolab minusse kuumalainena.
Võib-olla jätab mu süda lööke vahele?
Kuulasin täna The Knife'i Heartbeats'i. Nende album Deep Cuts on üks seksuaalsemaid heliteoseid, mida tean. Kergelt ängistav ja röökimaajavalt kiimane. Orgasmi võib saada kõigest tasasest näpupuudutusest või teise huultelt rinnale kukkuvast süljetilgast. Ja mulle meenus, kuidas umbes kaks ja pool aastat tagasi tulin halvavalt halva tujuga töölt koju lõunale. Mu endine tüdruk magas veel. Läksin elutuppa, panin äsjasoetatud Deep Cuts'i mängima ning viskasin jahedale põrandale pikali. Siis tuli A., vaatas mind murelikult ning laotas oma keha minu kehale. Nii me seal lamasime, vaikides, teineteise peal, pikalt, terve albumi aja. Keha(d) liblikaid täis.
Ühes elus tuksub palju erinevaid südamelööke.