Neljapäev, 2.veebruar 2006. Ei, juba 3.veebruar 2006, ja reede siis.

Kukkusin end täna lauaga Kuutseka künkaid ruunates poolvigaseks. Sport vanas eas on ikka... vot ei oskagi kohe öelda, mis ta on. Vahepeal tundub küll turvalisem istuda näiteks kõrtsis õlleklaasi taga või kodus kohupiima ja Hispaaniast imporditud "värsket" tomatit süüa ning koeraga tõtt vahtida. Vana ea idüll missugune! Aga see kõik on petlik. Keha ja vaim vajavad enamat.

Tegelikult on kõik ikka super. Talv on sel aastal täiesti võrratu ning iga viimne kui üks, end vähegi liigutada suutev inimeseloom peaks kord end suuskadele või uiskudele või lauale või kelgule ajama. Ja mida rutem, seda parem. Hakkab veel meeldima ja saab mitu sõitu teha. Küsige Siili käest, kui mind ei usu. Ta võib teile rääkida.

Aga ma siis eemaldan jääkompressi õlalt ja vean oma vanad, aga oh õnne, terved kondid voodisse. Loodame, et hommikul ikka kohvitassi suudan tõsta.