Teisipäev, 31.jaanuar 2006. Search and destroy!
Täna kuulsin raadiost, et arktilised õhumassid on jälle Venemaa poolt meie poole teel. Mida kuradit? Umbes, et katke oma torud kinni. Katke ise oma torud kinni. Pange nad lukku! Jumala eest, parem on mitte raadiot kuulata ning ma panin selle kinni.
Üldiselt kannatan ma tugeva meedia üleküllastuse all ja mind ajab kõik närvi. Raul Rebane ühel koolitusel rääkis, kuidas maailm liigub kahe meediakonflikti poole - üks on see, kus meedia keerab kruvi mingil hetkel nii üle, et rahvas ei suuda seda enam taluda ja hakkab mingit osa sellest jurast boikoteerima ning mille tagajärjel sureb mõni väljaanne näiteks välja. Teeks õhu puhtamaks küll. Eesti puhul on minu arvates siin ainult selline "aga", et eestlane on nii palju loll, et laseb endale igast sitta näkku puhuda ning noogutab hoogsalt kaasa. Aga no mis sest eestlasest. Eestlane tõestab ennast suurepäraselt kõikvõimalikes internetikommentaarides ning see teema ei vaja ammu enam pikemat süüvimist.
Teine võimalik meeidakonflikt oleks see, kui keerataks kruvi nii üle, et meediaväljaanded läheks omavahel nõnda kapitaalselt tülli, et midagi suretataks välja, visataks pomm. See võiks Eestis küll suhteliselt tõenäoline olla, arvestades veel asjaolu, et kellelegi oleks see juba majanduslikult äärmiselt sobilik.
Vot nii üleküllastunud olen. Kui eile õhtul Käärikult ära tulin, tuli fuajee telekast Reporteri reklaam ning reklaamiti suure hurraaga mingit uut aspekti (uut my ass) presidendilossi pidude "skandaalist". Millest me räägime, ahh?!? Mul tekkis tugev reaktsioon - nagu oleksin alkoholiravil ning mulle on naha alla sisestatud ampull, mis tekitab iiveldus ja oksereaktsiooni ainult alkoholipudeli nägemisest. Ei, ainult alkoholile mõtlemisest! Jooksin hotelli fuajeest välja sapimaitse suus.
Ma pean lilli kastma. Ma olen nad nii hooletusse jätnud. Avastasin just, et üks lill on nüüd kas ära kuivanud või külmunud. Millest on mul äärmiselt kahju. Ühele ei ole siin algusest peale meeldinud ning ta on vaikselt ja pikaldaselt enda teekonna ise lõpule viinud. Ma pean end ainult kokku võtma ning ta krimpsu tõmmanud keha potist välja kakkuma ning prügi hulka toppima. Nüüd on neid siis kaks.
Ilm väljas on muidugi imeline. Vähemalt veel. Hea seegi.
Üldiselt kannatan ma tugeva meedia üleküllastuse all ja mind ajab kõik närvi. Raul Rebane ühel koolitusel rääkis, kuidas maailm liigub kahe meediakonflikti poole - üks on see, kus meedia keerab kruvi mingil hetkel nii üle, et rahvas ei suuda seda enam taluda ja hakkab mingit osa sellest jurast boikoteerima ning mille tagajärjel sureb mõni väljaanne näiteks välja. Teeks õhu puhtamaks küll. Eesti puhul on minu arvates siin ainult selline "aga", et eestlane on nii palju loll, et laseb endale igast sitta näkku puhuda ning noogutab hoogsalt kaasa. Aga no mis sest eestlasest. Eestlane tõestab ennast suurepäraselt kõikvõimalikes internetikommentaarides ning see teema ei vaja ammu enam pikemat süüvimist.
Teine võimalik meeidakonflikt oleks see, kui keerataks kruvi nii üle, et meediaväljaanded läheks omavahel nõnda kapitaalselt tülli, et midagi suretataks välja, visataks pomm. See võiks Eestis küll suhteliselt tõenäoline olla, arvestades veel asjaolu, et kellelegi oleks see juba majanduslikult äärmiselt sobilik.
Vot nii üleküllastunud olen. Kui eile õhtul Käärikult ära tulin, tuli fuajee telekast Reporteri reklaam ning reklaamiti suure hurraaga mingit uut aspekti (uut my ass) presidendilossi pidude "skandaalist". Millest me räägime, ahh?!? Mul tekkis tugev reaktsioon - nagu oleksin alkoholiravil ning mulle on naha alla sisestatud ampull, mis tekitab iiveldus ja oksereaktsiooni ainult alkoholipudeli nägemisest. Ei, ainult alkoholile mõtlemisest! Jooksin hotelli fuajeest välja sapimaitse suus.
Ma pean lilli kastma. Ma olen nad nii hooletusse jätnud. Avastasin just, et üks lill on nüüd kas ära kuivanud või külmunud. Millest on mul äärmiselt kahju. Ühele ei ole siin algusest peale meeldinud ning ta on vaikselt ja pikaldaselt enda teekonna ise lõpule viinud. Ma pean end ainult kokku võtma ning ta krimpsu tõmmanud keha potist välja kakkuma ning prügi hulka toppima. Nüüd on neid siis kaks.
Ilm väljas on muidugi imeline. Vähemalt veel. Hea seegi.
posted by Rassel at 8:44 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home