Kolmapäev, 21.detsember 2005. Lume all

Puhhff, kui jahe on, mõtleb mees. Ja närvid on täitsa püsti. Selg ka valutab, magasin vist ära, raputab mees vaata et nördinult pead. Ja nüüd mees ei teagi, mis peale hakata. Selg valus, närvid püsti, midagi soojemat ka selga ei viitsi tuua. Parem siis külmetan natuke, ongi värskem olla, mõtleb mees.

Vaatab mees aknast välja. Puud on lume all lookas. Taevas on pilvitu ja päike paistab. Õhk on natuke udune, aga üldiselt läbipaistev ning selge, vahest natuke sinakas.

Mees pliita alla tuld ei saa teha, kuigi väga tahaks. Aga ei saa, sest tal on elektripliita. Mis küll annaks praegu, et saaks pliita alla tule teha.

Koer tuleb mehe juurde ja hüppab ülesse. Mees lükkab ta ära ja ütleb, tõmba uttu. Koer on halvasti käitunud ning mehel ei ole temaga mingit isu tegemist teha.

Võtab siis mees telefoni ja helistab armsamale. Telefon kutsub: tuuuuut, tuuuuuut. Armsam ei võta vastu.

Nii mees kirjutabki esimese lause: "Mis nüüd, mu armas?"