Kolmapäev, 14.detsember 2005. Sitt päev noh

Eile oli ikka eriti sitt päev. Tervis oli paha ja üldse, asjad ei läinud. Mitte et nad täna läheks, aga tervis on natuke parem. Kõige rohkem ajab mind kogu loo juures närvi see, et mida enam ma end kokku võtan ning mingite asjadega tegelema hakkan, algab mingi peaga vastu seina jooksmine. Seinad. Ja mind ajab see nii närvi. Õhtul läksin ka magama, nutuklomp kurgus - ei saanudki aru kas vihast või suurest ahastusest mingite asjade mittetoimimise ja lootusetuse pärast.

No sitt päev, eksole!

Jõulukingitustele pole ma jõudnud üldse mõtelda. Ja see ei tõota head. Üldse kohe ei tõota. Mäletan, kuidas eelmise aasta 24.detsembril tormasin veel Sista jõulukingitusega Lõunakeskusest välja, samal ajal kui Herr Isa helistas ja uuris, kus ma olen: "Kõik hakkavad juba laua ümber istuma!" Masendav.

Noh, aga eks see näha ole. Nagu kõik siin ilmas.