Teisipäev, 27.september 2005. Boys have done a bit of bird

Eile käisin Tartu Rotary Klubi naistele Käärikust rääkimas. Mitte et see seal kedagi huvitanud oleks, aga kutsuti.

Tööga on asjad imelikud. Ma nagu ei suuda praegu end selle koha taustal kuskile asetada, identifitseerida end selle kaudu. Eks see läheb jälle üle. Aga praegu ei ole asi nii kuidas võiks olla.

NYC on pätt. Kõige ebahuvitvamad mänguasjad on need mänguasjad, mis talle mõeldud on. Huvitavad mänguasjad on ta enda poolt täiskusetud ajalehepaber, jalanõud, loomulikult (kui Sista ja Tupsu Dada eile mulle külla tulid, vedas ta nende mõlema jalanõud endale pessa - hull ahnepäts), mu plaadid ja dvd'd, millele ta küll läheneb veel teatava ettevaatlikusega ning mu läpaka kott. Aa, ja see koerte lemmik tolmuimeja. Selle tolmuimeja fenomeni peale olen ma mõtelnud. Vanemate retriiver jookseb teise maja otsa, kui tolmuimejaga tegutsema hakatakse. NYC haugub selle peale. Ja jookseb siis pessa. NYC on teatavas mõttes nagu kass. Ta hiilib ja siis ründab (ja siis jookseb pessa) ning maiustusega ta enne selle söömist mängib tükk aega, nagu kass hiire viimaseid elusekundeid mõnitades.

Eile tundsin, et peale joomast nädalavahetust on esmaspäeva ikka raske kainelt mööda saata. Ei, ma ei räägi nagu alkohoolik. Ma räägin lihtsalt nagu vend, kes tahaks esmaspäeval peale joomast nädalavahetust ka juua. Teisipäev on juba kergem.

Ma tahan joovastust. Pidevat joovastust.

PS. Kuulake Robbie Williams'i uut lugu Trippin siit. Seal on video, mis on päris tore, ka. Ma terve eilse õhtu ja tänase hommiku olen seda kuulanud. On kohe üks selline hea lugu. Cheers!