Neljapäev, 22.september 2005. Värvid, puhkus ja messengeritus

Vaatasin just, et kased toitlustushoone kõrval hakkavad kollaseks minema. Loodus muutub küll tuhmimaks, kuid mõnevõrra värviküllasemaks.

Väike väsimus on peal. Eile, kui Sista ja Maq võtsid NYC Ihastesse kaasa, tekkis mul tunne nagu oleks puhkus alanud. Heitsin diivanile ja tundsin end hetkeks kuidagi rahulikult. Jäin magama. Tund aega magasin ning ärkasin võrdlemisi värskena. Arutasime hiljem ühe vana tuttavaga, et niimoodi inimene õpibki tegelikult puhkama. Kui inimesel ei ole päevad ja ööd otsa sellist õiget puhkusehetke, siis teatavas mõttes oskab ta järsku selle puhkusehetke saabudes seda maksimaalselt ära kasutada.

Mingil seletamatul põhjusel mul MSN Messenger oma nädal aega juba Käärikul ei tööta. Lähen sisse ning programm jookseb kohe kinni. Ja aru ma ei saa, mis see probleem olla võib. Kodus ei ole messengeriga mingit muret, kõik on töökorras. Täiesti arusaamatu. Kuda see võimalik on, mh? On keegi, kes teab, mis selle jama põhjuseks võiks olla?

NY magab mul siin laua kõrval. Hommikul tegime päris suure tiiru. Järjest rohkem tundub mulle, et mida suurema tiiru ma temaga teen, seda rohkem ta joosta tahab. Normaalne. Ma lasen tal veel puhtast halastusest natuke kasvada ja istun siis ratta selga ning teen talle jooksu.

Halastus. Milline imelik sõna.