Esmaspäev, 26.september 2005. Päeval

Pühapäeval mõtlesin, et ma olen ikka üks paras jota. Laupäeval ei suutnud ma vaatamata sellele, et oleks olnud vaja tööasju ajada, end üles vedada, sest reedesest joomast oli lihtsalt võrdlemisi paha olla. Kuskil kella nelja ajal hommikul tantsisime mõnekesi Olav Ehala "Armastatud Laulude" saatel balleti- ja moderntantsuliigutusi meenutavaid tantse. Õnnetud naabrid! Nad võiks mulle juba midagi ütelda.

Kõik see ei takistanud muidugi laupäeva õhtul Rasputinisse viina jooma ja heeringat sööma minemast ning siis kluppi koperdamast. CT oli võrdlemisi tühi, aga meeldiv. Ja peo lõpus lasti toredat indie-muusikat ja mind tabas ülikooliaegne nostalgiapuhang.

Pühapäeva veetsime Piiluga teleka ees muusikakanaleid vaheldumisi pornokanaliga vaadates. Õhtul keeras aga närvi päris korralikult üles, sest NY on haukumise selgeks saanud ja ta haukus lihtsalt iga asja peale mis ette jäi (näiteks mina). Ja vaatamata ülisuurele soovile lugeda, ei suutnud ma voodisse minnes teha muud kui sügavalt magama jääda. Mis omakorda muidugi ei tähenda, et ma öösel magada oleks saanud. Vaatamata suurele tekihunnikule, mille alla ronisin, oli mul terve öö kuidagi külm ja niiske olla ning ma nägin unes, kuidas ma mingisse pimedasse majja magama pidin minema ning ma ei suutnud ära otsustada, kas võtan kaasa magamiskoti või voodipesud koos patjade ja tekiga.

Nädalavahetus pani mind mõtlema siiruse, hoolivuse, ahvatluste ja bitchikssolemise peale. Mingite tulemusteni ma oma mõtetga ei jõudnud.