Pühapäev, 12.detsember 2004. On ikka 12.detsember?

Istun avalikus internetipunktis. Lahe. Tõesti. Selles on alati mingi võlu. Ma vist isegi ei oska seda seletada. Need on need teiste arvutite taha naelutatud teised inimesed. See on see vaikne muusika ja klaviatuuriklõbin. See on võimalus osta endale miskit söömiseks ja joomiseks. Ja mingil põhjusel tekitab see kõik minus seda magusat kosmopoliitset tunnet.

Viimati istusingi avalikus internetipunktis juuli alguses New Yorkis. Millalgi hiljem lugesin, et see Times Square'i internetipunkt on maailma suurim.

Praegu istun Jazz autpopesulas. Vaatan, kuidas teisel pool klaasseina, mis eraldab kohvikut ja pesulat, kaetakse mu auto vahuga. Massin on omandamas uut ilmet. Ja seda kõigest 15 minutiga! Super!

Mõte homsest ja uuest nädalast on kergelt paanikattekitav. Aga siis ma asendan selle mõtte mõttega jõululõunast. And I'm happy as a dog with a bone.

OK, auto on puhas.