Kolmapäev, 15.detsember 2004, hommikul
Mulle on ühed toredamad elamused sellised, kui vaatan mingit seriaali (nagu näiteks CSI-d) ja siis sealt tuleb mingi selline muusika, mida elu sees ei oskaks oodata seal tulevat (nagu Sigur Rós). Ja siis tuleb veel praktiliselt see mega hea lugu otsast lõpuni. Ja seriaal läheb kohe mitu korda paremaks. Ja milline kena stseen see oli: laibauurimise tuba (nagu külmkapituba, potituba jne - Maq on ikka hea tegelane), kaamera lainetab ümber laiba ning jälgib, kuidas Gil Grissom ilusa koolnud naise kehalt pitsentide ja muu vajamineva inventariga mõrva asitõendeid taga ajab. Ja dušš! Siis loputab Grissom laiba liivast ja muust sodist Sigur Rósi saatel poeetilise veejoaga puhtaks.
Grissomi kõrval on mu lemmik tegelane selles seriaalis Cathrine Willows. Noorena, enne kolledzhisse minekut, töötas ta stripparina. Sellest tulenevalt teab ta palju meestest ja ka naistest - seega inimhinge saladustest - ning oi küll see tuleb tal kasuks igast shita lahendamisel.
Eile vaatasin Neloneni pealt sellist vinget HBO filmi (kaheosalist) nagu Angels In America (Toni Kusheri näidendi põhjal; Kusher on ise ka skriptikirjutaja). Näitlejate paraad on ikka supervõimas: Al Pacino, Meryl Streep, Emma Thompson, Mary-Louise Parker, Jeffrey Wright, Patric Wilson, Justin Kirk ja Ben Shenkman. Ja muusika on Thomas Newmani kirjutatud. Ja rezhii on Mike Nicholsi poolt.
1996. aasta suvel lavastati näidentit Inglid Ameerikas ka Draamateatris. Mäletan, et siis tahtsin seda hullult vaatama minna, sest seda kiideti ikka kõvasti, aga vaatamata ta jäigi. Lõpetasin sel aastal keskkooli ja astusin vahvasse ülikooli, kus ma käisin... mitu aastat see siis kokku tegigi?
Film on muidugi võimas. Näidend on suuresti gay-fantaasia. Ja no kus on parem fantaasiaid lavastada kui mitte filmis. Teemad, mis tugevalt omavahel põimuvad, on armastus, religioon ning usk ja seks - parimad teemad üldse. Ning jah, visuaalselt on kõik need unenäod, ettekujutlused ja fantaasiad muidugi tohutult kirgastavad.
Igatahes, järjekordne auavaldus HBO-le ja teistele heade seriaalide tootjatele.
Grissomi kõrval on mu lemmik tegelane selles seriaalis Cathrine Willows. Noorena, enne kolledzhisse minekut, töötas ta stripparina. Sellest tulenevalt teab ta palju meestest ja ka naistest - seega inimhinge saladustest - ning oi küll see tuleb tal kasuks igast shita lahendamisel.
Eile vaatasin Neloneni pealt sellist vinget HBO filmi (kaheosalist) nagu Angels In America (Toni Kusheri näidendi põhjal; Kusher on ise ka skriptikirjutaja). Näitlejate paraad on ikka supervõimas: Al Pacino, Meryl Streep, Emma Thompson, Mary-Louise Parker, Jeffrey Wright, Patric Wilson, Justin Kirk ja Ben Shenkman. Ja muusika on Thomas Newmani kirjutatud. Ja rezhii on Mike Nicholsi poolt.
1996. aasta suvel lavastati näidentit Inglid Ameerikas ka Draamateatris. Mäletan, et siis tahtsin seda hullult vaatama minna, sest seda kiideti ikka kõvasti, aga vaatamata ta jäigi. Lõpetasin sel aastal keskkooli ja astusin vahvasse ülikooli, kus ma käisin... mitu aastat see siis kokku tegigi?
Film on muidugi võimas. Näidend on suuresti gay-fantaasia. Ja no kus on parem fantaasiaid lavastada kui mitte filmis. Teemad, mis tugevalt omavahel põimuvad, on armastus, religioon ning usk ja seks - parimad teemad üldse. Ning jah, visuaalselt on kõik need unenäod, ettekujutlused ja fantaasiad muidugi tohutult kirgastavad.
Igatahes, järjekordne auavaldus HBO-le ja teistele heade seriaalide tootjatele.
posted by Rassel at 7:39 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home