Reede, 15.juuli 2005. Keep the fire burnin' in your eyes!

Jubedalt ajab närvi, kui keelega katsudes avastan , et keset suve on üks hammas äärmiselt imelik ja tõenäoliselt tuleb sealt kohe-kohe üks plomm ära ning mine sa tea!, äkki murdub veel midagi küljestki! Ja mine siis sinna hambaarsti toolile higistama selle 30 kraadise kuumusega (juhul muidugi kui hambaarst üldse tööl on, mis on ka suhteliselt vähetõenäoline). TMV.

Nüüd on siis selline nädal olnud, kus tunnen, et töö murrab tõeliselt konti. Järsku oleme sattunud vastakuti väga ebameeldivate klientidega, vastulööke muudkui tuleb ja tuleb. Nii marru ajab see asi, et magada ka ei saa. Peas muudkui keerlevad mõtted, mida ja kuidas kellelelgi halvasti ütelda saaks.

Käisin just passipilti tegemas, sest pass saab kohe läbi ja vaja uus tellida. Neid pilte vist ei olegi võimalik normaalseid teha. Minust tuligi masinast välja lapiline ja viltuse näoga fotoplekk. Ja fotograaf suutis mul ka sita oma haukumisega keema ajada: "kas see särgikrae PEABKI niimooodi üleval olema?" Kuidas üks klienditeenindaja ei suuda lihtsalt sellist asja normaalselt ütelda??? Ma ütlesin eriti vihaselt "EI PEA!" ja sättisin särgikrae alla. Munn raisk.

Kellegi ma täna veel läbi sõiman. Ma lähen sellepärast spetsiaalselt mingisse poodi, kus on suur tõenäosus saada eriti nõmeda teeninduse osaliseks ja siis ma lihtsalt sõiman, jumala eest!

Shitty day, uh? (Ei, üldiselt on kõik tipp-topp.)