Reede, 17.juuni 2005. Carwash and the City.
Autopesulas. Masin on valge koorega kaetud. Ma peaks vist siia Jazz pesulasse kliendikaardi tegema - kliendikaardi omanikele on hommikusöök tasuta. Vat millega inimesi meelitatakse. (Samas, ega mul mingi jama söömise isu pole.)
Kiired ajad on. Millest johtuvalt ka tõenäoliselt eilne ülitugev peavalu. Väga ebameeldiv ja mõnevõrra ka hirmutav.
Üleeile, kui jalutasin tagasi botaanikaaias aset leidnud Spordiklubi hooaja lõpetamiselt, tundisn üle tüki aja heameelt selle üle, et elan Tartus. Botaanikaaed on ikka väga kaunis ja korras. Ja need taimed! Laskusin nii mõnegi iludusega dialoogi. Naljakas, aga selline omasuguste seas olemise tunne valdas mind. Tagasi kõndisin mööda Rüütli tänavat. Kesklinn oli super rahulik, meeldivalt soe ja sumisev. Rüütli tänav on nii ilus! Väga lahedad pargipingid spordimuuseumi ees ja väga sümpaatsed välikohvikud nii Greppil, Maailmal kui Gruusia saatkonnal (olen alati vandunud, et miks kurat ei osata Tartus teha välikohvikud nii nagu Tallinnas; nüüd osatakse). Ja lõpuks on raekoja platsil ka elu käima läinud tänu LST laiale välikohvikule. Aa, ja see uus koht - Maksuamet - mis kohe kohe peaks avatama. Tartu välikohvikute võlu võrreldes Tallinna omadega peitub just selles kohvikusuminas. See on üks ahvatlevamaid suvehääli. Tallinnas, suuresti tänu turistidele, ei ole kohvikutes tegemist suminaga, vaid lärmiga. Aga see selleks. Rüütli tänava kõrgvalgus on muidugi Jaani kirik. See on imeline!!! Seal on nüüd kõik täiesti valma. Haljastus ja... ja sel õhtul oli kirikus meeskoori kontsert. Ma piilusin ka sisse. Ma ei oska selle kohta praegu ühtegi sõna ütelda, tõesti.
Jalutasin mööda selle mõnusa linna mõnusat tänavat ja mind valdas selline harmoonia ja rahulolutunne, mida kaua endas tundnud pole. Koju jõudes tänasin linna.
Auto hakkab vist valma saama. Kruisin siis Käärikule.
(Me avame Käärikul pühapäeval ka välikohviku. Tulge kõik Käärikule välikohvesse koktaili jooma! :))
Kiired ajad on. Millest johtuvalt ka tõenäoliselt eilne ülitugev peavalu. Väga ebameeldiv ja mõnevõrra ka hirmutav.
Üleeile, kui jalutasin tagasi botaanikaaias aset leidnud Spordiklubi hooaja lõpetamiselt, tundisn üle tüki aja heameelt selle üle, et elan Tartus. Botaanikaaed on ikka väga kaunis ja korras. Ja need taimed! Laskusin nii mõnegi iludusega dialoogi. Naljakas, aga selline omasuguste seas olemise tunne valdas mind. Tagasi kõndisin mööda Rüütli tänavat. Kesklinn oli super rahulik, meeldivalt soe ja sumisev. Rüütli tänav on nii ilus! Väga lahedad pargipingid spordimuuseumi ees ja väga sümpaatsed välikohvikud nii Greppil, Maailmal kui Gruusia saatkonnal (olen alati vandunud, et miks kurat ei osata Tartus teha välikohvikud nii nagu Tallinnas; nüüd osatakse). Ja lõpuks on raekoja platsil ka elu käima läinud tänu LST laiale välikohvikule. Aa, ja see uus koht - Maksuamet - mis kohe kohe peaks avatama. Tartu välikohvikute võlu võrreldes Tallinna omadega peitub just selles kohvikusuminas. See on üks ahvatlevamaid suvehääli. Tallinnas, suuresti tänu turistidele, ei ole kohvikutes tegemist suminaga, vaid lärmiga. Aga see selleks. Rüütli tänava kõrgvalgus on muidugi Jaani kirik. See on imeline!!! Seal on nüüd kõik täiesti valma. Haljastus ja... ja sel õhtul oli kirikus meeskoori kontsert. Ma piilusin ka sisse. Ma ei oska selle kohta praegu ühtegi sõna ütelda, tõesti.
Jalutasin mööda selle mõnusa linna mõnusat tänavat ja mind valdas selline harmoonia ja rahulolutunne, mida kaua endas tundnud pole. Koju jõudes tänasin linna.
Auto hakkab vist valma saama. Kruisin siis Käärikule.
(Me avame Käärikul pühapäeval ka välikohviku. Tulge kõik Käärikule välikohvesse koktaili jooma! :))
posted by Rassel at 8:23 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home