Neljapäev, 2.juuni 2005. Take your needle back!

Peale oppi olen hommikuti teed joonud. Kohvi isu pole ja ma ei hakka seda ka tekitama. Mõnikord joon päeval või õhtupoolikul tassi kohvi, mõnikord ka mitte. Ja mulle täitsa meeldib nii.

Eile käisin üle tüki aja Kaubamaja plaadipoes. Küsimuse peale, kas Teil Coldplay uut on, öeldi mulle jah ja pisteti kätte Green Day "American Idiot" album. Ma hetke ikka vaatasin ja mõtlesin, et kas ma saan millestki valesti aru või ongi tegemist mingisuguse uudse huvitava plaadimüügivõttega. Veendudes, et see siiski ei ole võimalik, ulatasin plaadi tagasi ning ostsin viimase Beady Belle'i ja mingi prantsuse kogumiku, mis koondab parimad elektrojazzu naisvokaalid. Väga mõnus. Noh, ja Kaubamajast välja astudes meenus mulle, et Coldplay uus ilmub alles 6.juunil.

Haavapiirkond annab endiselt tunda. Kui pikemat aega jalul olen, hakkab valutama. Nõme. Mul on suur isu trenni minna, a ei saa veel. No ei saa. Aiamaale ei saa asjatama isegi minna, teen veel liiga endale. Ilm on ka muidugi jama.

Kõige rohkem käivad mulle viimasel ajal närvidele inimeste salvamised ja solvumised. Ma ei tea, miks seda nii palju viimasel ajal tundub olevat. Solvutakse asjade peale, mille pärast pole vaja solvuda ja ironiseeritakse ning salvatakse seal, kus see on nii mõttetu, kus asjad saaks ilusti suheldud. Nagu pidevalt oleks mingit teravust vaja. No ei ole! Sellist teravust küll mitte.

Tööd on palju. Ja see on hea. Ja see töö ka edeneb. See on veel parem. Tore ju.