Reede, 24.detsember 2004, lähenedes keskpäevale

Nii, mul veel vaja raamatupidaja juures käia, mõned kingitused osta, Lokimutiga kokku saada (tal ju täna sünnipäev ka, jeesus)... Mis veel? Ah, pohhui.

Praegu ma ei saa aru, kuidas see 24. juba kätte jõudis? Mul on tohutu isu ropendada, aga seda ei ole vist väga kena siin päevaraamatus teha. Persse.

Eile tegime hommikul Käärikul töötajatele jõuluhommikuse istumise. Jõulukringel ja hõõgvein ja kohv ja tee ja kirsikook ja jõulupakid ja küünlad ja mu kõne, mis ajas nii mõnelgi mutil pisara silma. Ma ei saa aru, kuidas mul täiesti planeerimatult hakkab suust sellist siirupit välja tulema, et võiks tapeedi ilma tapeediliimita seina kleepida. Kontrollimatud jõud on need, mis mind enda jaoks huvitavaks teevad. Muidu olen enda jaoks suht igav tegelane.

Eile selgus peale (pärast?) mingite muinsuskaitsetegelaste väljailmumist, et meie valduses on seitse muinsuskaitse all olevat kunstiobjekti. Esmalt ehmatasin ma ära, sest kõigil puudus vähimgi aimdus, kus kolm nendest olla võiks, aga peale tööde laoruumi kapi tagant ülesleidmist sattusin ma korralikku ahvivaimustusse, et meie valduses sellised väärtused hoida on.

Olgu siis praegu. Lähen asjatama. Laskem jõuludel endale pähe k... istuda.