Nina kinni?

Tahaks juba natsagi kevade lõhna tunda. Ma ei ole seda veel tundnud. Võib-olla on asi meeleseisundis, või ma ei tea milles, aga ma ei ole kevade lõhna veel tundnud. Kui Yorkiga jalutamas/jooksmas käin, on igal pool ainult kõvem sopp, palju sitajunne ning pilvine taevas. Pilvine taevas on muidugi kohal alati - ükskõik mis ma teen. Kui ärkan, on taevas pilvine, kui sõidan tööle, on taevas pilvine, tööl olles on taevas pilvine ja siis mõnikord õhtul kui Rocki mängud on olnud, on paaril korral taeva selgeks löönud. Siis on küll päris mõnus tunne juba. Lõhnasid ei ole aga veel tundnud.

Linnulaulu olen küll juba kuulnud. Seda päris kevadist linnulaulu. Ainult et pilvise taeva all kõlab see nii nukker, nagu abikutsuv. Aga ei saa ju kuidagi aidata ka.

York tunneb küll palju lõhnasid. Kohe nii palju, et ta ei suudaks neid ka siis, kui ma mitte kunagi teda kodo ei tiriks, ära nuusutada. Temal on küll vist kevad kätte jõudnud.

Vahepeal ta tundub mulle nii õnnetu. Siis ma mõtlen, et tal on vist stress, sest esiteks, ta ei saa üldse nii palju väljas joosta kui talle meeldiks, ja teiseks, ta ei saa üldse nii palju süüa kui talle meeldiks, ja kolmandaks, ma keelan teda kindalsti liiga palju. Mõnikord ta vaatab mind sellise näoga, et kas "Sa ei saaks mulle kasvõi natukene rohkem vabadust anda?" Siis mul on tast nii hale. Ja ma mõtlen, et peaks maale elama minema ning jahi- ja põllumeheks hakkama.

Vahepeal ma olin enda peale nii vihane, et miks ma selle koera võtsin. Ja York sai sellest vihast aru. Ta oli siis kohe teistsugune ja ma palusin ta käest vabandust. Nüüd ma kuidagi... armastan teda veel rohkem. Ta on ikka jube armas koer, kuigi natsa pätt ikka ka, aga see ongi ju kutsika amet ning pealekauba on pätiksolemine varsti läbitud periood. Üldiselt aga hakkab talle juba natuke aru pähe ka tulema, ja see on hea.

Oehh. Kohe-kohe peaks jõudma ikkagi need elektrikud, kes siis hakkavad mu kodus lammutama ning veavad selle õnnetu elektrinäidiku väliskoridori. Mis tähendab kõvemat puurimist ja lammutamist. Nahhui, ma ütlen. Kuidas astuda välja Eesti Energia vastu, mh? Kuidagi vastik on siin Eesti Riigis see, et nende paari valitseva monopoli ees ei ole kliendil praktiliselt mitte mingisuguseid õigusi. Ja oi kus see ajab sita keema.

Muidu on ju tore. Eile käis mul korteri peal veel üks teine elektrik, kes pani elutoa lae alla suure ilusa, punase-kollaseseguse alabasterlühtri ja mul tuli just praegu meelde, et ma nägin eriti imelikku unenägu täna unes. Igatahes, kodu hakkab jupp haaval ilmet võtma. Ma olin küll suht kindel, et need elektripirnid ja rippuvad juhtmed seinas jäävad igaveseks mu korterit valgustama ja kaunistama. Aga päris nii siis ikka pole. Mis on ju tore. (Luuletaja olen!)

OK, lõpetan oma kohvi ja lähen tänasele päevale vasta.