Pühapäev, 5.märts 2006. Love that never grows old.

Võta mul käest ja vii mind siit ära.

Ta võtab tal käest ning nad kõnnivad mööda teed suunas, mis mõlemale tundmatu. Kingade all logisev kiviklibu muudab kõndimise raskemaks kui nad oleks oodanud, kuid tuul on tagant poolt ning lükkab neid nähtamatu jõuna edasi.

Pihud, mis kokku seotud, higistavad.

Vahepeal jäävad nad seisma, käest lahti ei lase, vaatavad teineteisele otsa. Üks suudleb teise soolast kaela. Teine vaatab ihast hullunult taevasse, otse päikesesse, paneb käe ümber armastatu keha, surub selle nii tugevalt kui suudab oma keha vastu. Päike pimestab. Ja on lõõmavalt kuum.

Nagu Su huuled.

Vii mind siit ära. Vii mind vabadusse.