Esmaspäev, 22.august 2005. Esmaspäev.

Kõht valutab. Kusjuures valutab sama moodi nagu siis, kui Haapsalus opilaual lõpetasin.

Ma olen erinevate kõhuvaludega elanud ikka palju aastaid. Keskkooli ajal hakkas mul kõht tavaliselt pidudel valutama. Ülikooli esimesel kursusel sain TÜ raamatukogu kohviku kotletist düsenteeria ja lebasin nakkushaiglas. Järgnesid vahelduvad kõhuvaluhood kogu ülikooli jooksul. Nüüd oli siis see pimesoole operatsioon ning kõhuvalud jätkuvad ikka. Põhiline, mida mu arst on ütelnud, on see, et mu seedesüsteem lihtsalt ei funka korralikult. Ma olevat teismeliseeas liiga kiiresti pikaks kasunud ning seedetraht ei jõudnud järgi areneda.

Mõnikord, nagu täna hommikul, ma tunnen, et ma ei jaksa kõhuvalusid enam kannatada. Nõrkus ning minestamisetunne on peal.

Nädalalõpp möödus kenasti. Paar päeva Tallinnas, sh neljapäevaõhtune kontsert Kadriorus, reedeõhtune "7 samuraid" ka sealkandis, laupäevane suguvõsa kokkutulek ning varajane suve lõpetamise pidu kuskil Tartu piiril (millega läks nii, et kodo sain alles ~6.30), pühapäevapäevased pannkoogid Aksessuaaride juures, mida Aksessuaarimemm nii hoolikalt küpsetas (siin kohal võib märkida, et Donna suhtus minusse äärmise tolerantsiga, arvestades seda, et ma ta kutsikaid endale kodo viia tahtsin) ning õhtune saun vanemate kodus.

Varsti on sügis.