Kolmapäev, 17.august 2005. Fauna for flora.

No ma ostsin täna jälle endale kaks uut taime. Sattusin mingis meeltesegaduses (tegelikult ma lihtsalt ei pidanud enam vastu ja mõtlesin, et ma lähen piilun) Jardini aiandisse, nendesse kasvuhoonetesse, kus on nii mõnus troopiline õhk, nii mõnusalt niiske ja soe, kus on tohutult igasugu taimi, mida poodides näiteks pole ja kus kõik maksab palju vähem ning kust ma kõik endale koju tooks. Ma ütlesin seda ühele kohalikule, kes voolikuga lilli kastis, kah. Ta ütles, et tal oleks hea meel - saaks homme vaba päeva.

Ja kuigi ma mõtlen, et no mul ei ole neid enam kuskile panna, mahutan ma nad ikka ära. Praegu ma vaatasin ringi ja mõtlesin, et noh, ma võiks Jardinisse homme tagasi minna. (Eeeei ei ei ei ei ei ei Rassel!)

Igatahes, sain täna taas mõnest oma hirmust jagu ning ostsin ühe lihasööjataime. Ma olen neid lihasööjaid natuke peljanud, aga olen alati endale tahtnud. Nüüd ma siis kohtasin sellist, kes mind kohe ära võlus. No on ikka tegelane, ma ütleks. Juba seal kasvuhoones saime kenasti sõpradeks ja nüüd ma täiesti jumaldan teda. No ma jumaldan kogu seda floorat (millest osa nüüd hakkab siis faunale vaikselt 1:0 tegema), mis mul siin korteris elutseb, aga see on lihtsalt värske jumaldus (mõni tund alles vana, mõtelge ise). Ja siis teine uus taim ka. Tema nimi on Basella. Väga võluv nimi, kas pole.

Siin siis, lubage tutvustada, on mu jumalik lihasööja:



Ma tahan endale väikest maja, mille küljes oleks kasvuhoone. Nagu Nero Wolfe'il, kus ta kasvatas orhideesid. Minu kasvuhoones on palju igasugu erinevaid taimi. Eriti troopilisi. Mittetroopilisi oleks ka, aga nemad kasvaks ka tubasemas keskkonnas. Troopilised taimed saaks kasvuhoones kenasti ära elatud. Seal oleks parajalt niiskust ja kuumust ning kui ma seal nendega tegeleks, siis ma mõtleks ennast ka kuskile troopilise kliimaga maale.

Magusa isu on.