Esmaspäev, 7.veebruar 2005, hommikupoolikul
Väga armas nädalavahetus oli. Ei mingit liigset alkoholi tarbimist. Lihtsalt lähedaste inimestega aja veetmine ja puhkamine ning värskete emotsioonide kogumine ja tarbimine.
Reedel oli kaks silmapaistvat üritust. Esimene neist leidis aset uuenenud Ülikooli Kohvikus, mis ametlikult avas oma uksed. Koht on võrratu! Kõik, kes te Tartusse satute või siin olete, minge sinna sööma või kohvitama, sest... ma ei teagi kuidas seda kirjeldada, aga... see on kohvik kohviku kõige paremas tähenduses. Kilk on tegija.
Siis sünnipäev. Üks mees sai 30 aastat vanaks!!! Raske raske :) (A võib-olla pole ka. Eks näis mõne aasta pärast.)
Laupäev oli lihtsalt üks kena päev. Tartus veel üks uus koht avatud (küll juba mõnda aega vist). Bambus nimeks. Teenindus jättis väga väga väga palju soovida, aga muidu meeldiv. Hmm, ja toit, mida sõin, oli liiga hot. Nii et toidu maitset ma ei tundnud - nii mulle väga ei meeldi.
Noh, ja siis väike poeskäik ja filmirent ja õhtul eurovisioon. Njah. Miks inimesed küll seda vaatavad? Miks ma seda vaatan? Äge vä? No ei ole ju nagu.
Pühapäeäeva hommikul käsin Käärikul, sest ilma probleemideta ikka asjad ei toimi. Ma veel ei tea päris hästi, kuidas saada asjad nii toimima, et nad funtsioneeriks ilma probleemideta. Jaa, õppida on veel palju.
No ja siis tulin tagasi, sõime hilise hommikusöögi, vaatasime lõpuni laupäeval lõpuni vaatamata jäänud filmi (üks imelik film oli) ja läksime Ülikooli Kohvikusse lõunatama. Ma ei tea Eestis praegu paremat kohta kui Ülikooli Kohvik, kus veeta kena pühapäevalõuna. Selline valge ja mugav ja rahulik ja suitsuvaba. Selles kohas on välja toodud selline mõnus kohviku hõng, millist ma kujutan ette kõikides eestiaegsetes kohvikutes. Mõnus väljapeetus, meeldiv lõhn, head söögid, vaikselt rääkivad inimesed, mõnus muusika, suurepärane, lausa laitmatu interjöör, jne jne. Menüü kohta nii palju, et see on täiesti erinev sellest, mis ma Eesti söögiasutustes olen harjunud kohtama. Mina sõin näiteks pirni ja rucola salatit parmesanilaastudega. Võrratult maitsestatud! Ja kõik on täiesti mõistliku hinnaga.
Jah, ma võiks seda kohta siin ridadeviisi kiita.
Ja siis oligi õhtu. Oehh.
Reedel oli kaks silmapaistvat üritust. Esimene neist leidis aset uuenenud Ülikooli Kohvikus, mis ametlikult avas oma uksed. Koht on võrratu! Kõik, kes te Tartusse satute või siin olete, minge sinna sööma või kohvitama, sest... ma ei teagi kuidas seda kirjeldada, aga... see on kohvik kohviku kõige paremas tähenduses. Kilk on tegija.
Siis sünnipäev. Üks mees sai 30 aastat vanaks!!! Raske raske :) (A võib-olla pole ka. Eks näis mõne aasta pärast.)
Laupäev oli lihtsalt üks kena päev. Tartus veel üks uus koht avatud (küll juba mõnda aega vist). Bambus nimeks. Teenindus jättis väga väga väga palju soovida, aga muidu meeldiv. Hmm, ja toit, mida sõin, oli liiga hot. Nii et toidu maitset ma ei tundnud - nii mulle väga ei meeldi.
Noh, ja siis väike poeskäik ja filmirent ja õhtul eurovisioon. Njah. Miks inimesed küll seda vaatavad? Miks ma seda vaatan? Äge vä? No ei ole ju nagu.
Pühapäeäeva hommikul käsin Käärikul, sest ilma probleemideta ikka asjad ei toimi. Ma veel ei tea päris hästi, kuidas saada asjad nii toimima, et nad funtsioneeriks ilma probleemideta. Jaa, õppida on veel palju.
No ja siis tulin tagasi, sõime hilise hommikusöögi, vaatasime lõpuni laupäeval lõpuni vaatamata jäänud filmi (üks imelik film oli) ja läksime Ülikooli Kohvikusse lõunatama. Ma ei tea Eestis praegu paremat kohta kui Ülikooli Kohvik, kus veeta kena pühapäevalõuna. Selline valge ja mugav ja rahulik ja suitsuvaba. Selles kohas on välja toodud selline mõnus kohviku hõng, millist ma kujutan ette kõikides eestiaegsetes kohvikutes. Mõnus väljapeetus, meeldiv lõhn, head söögid, vaikselt rääkivad inimesed, mõnus muusika, suurepärane, lausa laitmatu interjöör, jne jne. Menüü kohta nii palju, et see on täiesti erinev sellest, mis ma Eesti söögiasutustes olen harjunud kohtama. Mina sõin näiteks pirni ja rucola salatit parmesanilaastudega. Võrratult maitsestatud! Ja kõik on täiesti mõistliku hinnaga.
Jah, ma võiks seda kohta siin ridadeviisi kiita.
Ja siis oligi õhtu. Oehh.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home