Pühapäev, 9.jaanuar 2005, õhtupoolikul
Oh seda ilmaelu, nii imelik see kõik.
Pea valutab ja keeruline on olla. Njah.
Pea valutab ja keeruline on olla. Njah.
MA VÕTAN PEOST JA PANEN SUHU. OSA MU KEELEST TUNNEB KIBEDAT, OSA MAGUSAT. MAITSE ON MEELETU! MINGI AJA PÄRAST RAPUN RAHULDUSVÄRINAIS, JUTID MÖÖDA SELGA ALLA JOOKSMAS. SILMIST VÕTAB PIMEDAKS. KUKUN PÕRANDALE, MÄLUN VEEL SUUS PEHMEKS LÄINUD VIIMASED JÄÄNUSED NING JÄÄN ILA SUUNURGAST MÖÖDA PÕSKE ALLA JOOKSMAS LAMAMA. ALGAVAD ÜLESTÄHENDUSED.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home