Laupäev, 8.jaanuar 2005, teisel jaanuarikuu laupäeval

Nädal tagasi olime Kuressaares, rääkisime köögis pensionist ja pensionisammastest ning loomadest, kellel on kuues meel, mis aitab tsunami eest varakult turvalisemale territooriumile liikuda. Siis mõne aja pärast läksime ja tegime linnusele tiiru peale. Mul oli pidev kusehäda. Külastasime Plu vanaisa, sõime Jänese valmistet rosoljet ja rääkisme, kuidas Kalevipojas mehepojad mäel munni vibutavad ja murutütred orus vittu vilgutavad. Siis läksime tagasi korterisse ja jäime teleka ette magama. Hiljem tõusime ja koristasime ning sõitsime sadamasse, et mandrile loksuda. Mõni tund hiljem istusisme HH-s ja ma jõin sihikindlalt suures koguses/kiires tempos/erineva konsistentsiga alkoholi. Hiljem, öösel, kodus olles ja valmistudes seksimiseks, hakkas tohutult paha ning ma oksendasin kõik manustatu välja. Kui ma seda teinud poleks, oleks 2005. aasta esimene pühapäev olnud tõenäoliselt üks inetumaid pühapäevasid minu elus.

2005. aasta esimene nädal on olnud hirmuäratav. Selles on olnud liiga palju paanikat, meeletut paanikat, jõuetust, hirmu, ärevust. Püsti püsin ma ainult tänu Sinule, kallis. Tänu Sinu armastusele ja toele.

2005. aasta jaanuarikuu teine laupäev. Ma saan hakkama. Pean saama. Koos Sinuga saan kõigega hakkama. Ka iseendaga.