Esmaspäev, 4.aprill 2005. I'm not into "shit happens" version of life

Suhteliselt hard core nädalavahetus oli. Reedel õhtul algas see siis sellest, et sõitsin mingile vene hullule tagant sisse. Ma mõtlesin, et ta tuleb mulle kätega kallale. Kui peale tükki aega seletamist ja kätega vehkimist mingile kokkuleppele saime, läksin Hyper Rimisse, millest ma ei mäleta suurt midagi. Nagu hiljem selgus, ei ostnud ma miskit, mille pärast ma sinna läksin.

Hilem mõtlesin selle avarii peale ja nende asjade peale, mis juhtuvad ja ma ei saa aru, miks ja kuidas nad juhtuvad. Ja et see oli kolmas (küll kõige leebem) avarii mul sel aastal. Ma olen vist eelmisel aastal paha poiss olnud.

Nii reede õhtul peole ei jõudnudki, sest ma jäin lihtsalt suurest masendusest peale kaht õllet sügavalt magama. Laupäev oli üks inetu päev. Emotsionaalselt oli täielik madalseis ja ärevusseisund ei lasnud paigal püsida.

Kuni me lõpuks suutsime Aksessuaaridega end välja vedada. Läksime Big Ben'i sööma. Jõime viina, ja õlut. Ja rääkisime väga palju häid asju. Ja siis läksime Sista juurde, kus käis ka mõningane napsutamine. Mängisime Eesti Focust ja jõime veel ja mingi kell end klubist leidsingi. Ja väga lahe oli. Hea pidu, hea pidu.

Kokkuvõtteks ainult liiga palju sigarette ja alkoholi. Pühapäeval ma enne kahte voodist ei tõusnud. Valus oli.

Täna hommik on parem kui laupäeva hommik. Lihtsalt selline minivariant. Asjad peavad tagasi normaalseks saama. Mulle on normaalne väga meeldima hakanud.