Kolmapäev, 30.märts 2005. Let loose.

Tundub, et kella keeramine on kuidagi hailvasti mõjunud, kuigi ma ei saa aru, miks. Ses mõttes, et tundide kogus, mida uneks tarvitan, ei ole ju vähenenud. Samas, hommikuti ärgates on ikka päris raske jalul püsida, ja pea on raske otsas oma keskpäevani. Ma ei jõua seda kohvi ka enam lürpida. Ja vitamiinid tekitavad minus kuumahoogusid.

Mõtlesin hommikul piima vahustades sellele tohutule vaidlusele Mees-Aksessuaari, Siili ja minu vahel. Meie Siiliga jagasime üht seisukohta, M-A teist. Ma ei teagi, kuidas see teema üldse arutlusele tuli (me olime liiga purjus selleks, et praegu taolisi nüansse taastada), aga vaidluse objektiks oli Egiptus, vaaraod ja inimesed, õigemini nende rass, kes sel ajal Egiptuses elasid ja seda valitsesid (vaaraod siis). Lühidalt öeldes, meie Siiliga väitsime, et seal elasid negriidse rassi esindajad, M-A väitis, et mitte (et on toimunud segunemine ja no jumal teab kes seal elasid). No see selleks. Täna mõtlesin mitte vaidluse sisule, vaid vormile. Kui äge see oli, ja vihane. Mõtlesin, et kuidas sõbrad võivad nii kurjasti üksteisega diskuteerida mingi eriti mõttetu teema üle. OK, mängus on alkoholi mõju. Aga no ikkagi. Meil on olnud seltskonnas teisigi ägedaid reaktsioone (nt bladi pissist mõjutet jne), ja siis see panebki mõtlema, et kas meis on sees mingi niivõrd mahukas ägedameelsus, mis vallandub mingites vaidlustes ja seda loomulikult joobes olekus. Ma tegelikult päris hästi ei teagi, mis ma praegu ütelda tahan, aga see raju vaidlus (me ikka vahepeal täitsa karjusime) tekitab mus seni teatud tülgastust ja nõutust. Võimalik, et ennekõike enda suhtes. Aga mitte ainult.

Mu Ficus ajab meeleheitlikult lehti maha. Ma olen mures.